Avalik kiri Eesti Vabariigi Valitsusele

d72 July 13th, 2010

See Lippmaa ja Nõmme naabripoiste jutt on küll (kuniks tõestamata) liialdus ja läheb pigem demagoogia valda, aga muidu nõus!

Eesti Interneti Sihtasutus ebaõnnestus .ee domeeni reformiga

12. Juuli 2010

Autorid: Jaan Jänesmäe, Tõnu Samuel

Sissejuhatus

Eestis on algatatud domeenireform. Reformi käigus muudeti seni lõppkasutajale tasuta olnud .ee domeen tasuliseks. Domeenide haldamisega on senise EENeti asemel hakanud tegelema Eesti Interneti SA (EIS), mille asutajad on Eesti Vabariik ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL).

EIS on järjekindlalt ignoreerinud Eesti interneti kogukonna reaalseid vajadusi, personalipoliitika on olnud ebaselge ning võtnud suuna meeletult suurtele kuludele.

Hoolimata deklaratiivsest lubadusest Eesti internetikogukonda esindada, ei vaevuta suhtlema ega kogukonnaga arvestama. Viis päeva tagasi välja kuulutatud online intervjuu aadressil http://majandus.delfi.ee/news/uudised/article.php?id=32024055 on jäänud siiani (12. juuli 2010. kell 14) vastusteta. Ka suure pri.ee domeeni kogukonna nõudmistele (http://sisalik.dragon.ee/pikett/) pole vastu tuldud.

EIS juhtide teod on kahepalgelised. Ühelt poolt räägitakse Eesti väiksusest ja seetõttu mastaapide väiksuse tõttu vajadusest kehtestada kõrged hinnad (Allikas: ekspress.ee). Teisalt on uskumatult suureks paisutanud EISi ning teinud suurematele riikidele omase kahetasemelise struktuuri, kus klient otse EISiga suhelda ei saagi vaid peab kasutama vahendajate abi.

Selle pöördumisega ühinejad teevad järgnevad ettepanekud:

Seoses ebaprofessionaalsuse, kogukonnaga mitte arvestamise, EIS kahtlase majandamise ja usalduse täieliku kaotusega leiame, et EIS juhatus ja nõukogu peavad tagasi astuma.

EIS kui juriidiline keha omab praeguseks mingeid varasid ja lepinguid. Õiguskindluse säilitamise mõttes oleks õige EIS ka edaspidi jätta Eesti rahvuslike domeenide (.ee, .pri.ee .com.ee jne) haldajaks. Samas töökindluse jätkamiseks oleks loogiline panna EISi nõukogusse ja juhatusse EENeti asjakohased kogemustega isikud, keda on seni jäärapäiselt ignoreeritud.

EIS peaks arvestama ka huvigruppide, nagu pri.ee all registreeritud eraisikud (üle 12000!) erisusele ning neile sobiva hinna ning teenuse.

EIS peab lõpetama igasuguse suhte kompromiteeritud isikutega.

EIS peab tagama Eesti domeenile mõistliku hinna.

Asjaolud

Asjaolu 1: 10 678 435 krooni tulu

Vastavalt EISi 2009 majandusaasta aruandele oli sihtasutuse asutamiskapital 400 000 EEK millele lisaks võttis sihtasutus 3 000 000 EEK (tähtajaga kuni 5 aastat) suuruse laenu. Lisaks sellele on sihtasutusele ettenähtud 5 999 670 EEK valitsuselt 18 kuulise investeeringuna (Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a korraldus nr. 203). Lihtsate arvutuste tulemina saame kokku üle 9 miljoni krooni suuruse eelarve projekti alustamiseks ja käima lükkamiseks.

Lisaks on EIS kehtestanud registripidajatele tasud

(Allikas: eestiinternet.ee): 10 000 krooni tagastamatu lepingutasu, tagatisdeposiidi 35 000 krooni.

Hetkel (12. juuli kell 14) on EISi veebilehel väljas 20 registripidajat, kes summaarselt on tasunud EISile 200,000 tagastamatut lepingutasu ja 700 000 krooni tagatisdeposiite.

Lisaks peab iga domeeni eest EISile maksma ettemaksuna 285 krooni. http://www.eestiinternet.ee/uudised/esimese-kahe-paeva-jooksul-registreeriti-1329-uut-domeeni/_year/2010 viitab, et esimese kahe päevaga registreeriti 1329 uut domeeni. Seega on saadud tulu 378 765.

Kõik kokku 9 399 670+200 000+700 000+378 765=10 678 435 krooni (~641 478 EUR)

Asjaolu 2: Kulud riistvarale ja tarkvarale 2,460,654 krooni:

Andmed Riigihangete Registrist:

1. Võrguserverid – viitenumber: 117003 – hangitakse Sun SPARC Enterprise T5120 serverid koos paigaldustöödega, maksumus: 198 040 EEK

2. Võrguseadmed – viitenumber: 117000 – hangitakse Juniper ja Check Point tulemüürid, seadmete esmane paigaldus, hooldusteenus ja garantii, maksumus: 518 525 EEK …

3. Kõvakettaseadmed – viitenumber: 116999 – andmemassiivi EMC CLARiiON AX4-5 ja varunduslahenduse EMC AVAMAR hankimine, maksumus: 580 500 EEK

4. Infosüsteemid ja serverid – viitenumber: 116994 – Intel serverite ja virtualiseerimistarkvara hankimine ja paigaldamine, maksumus: 538 000 EEK

5. Tarkvara arendusteenused – viitenumber: 117332 – EIS-i .ee tippdomeeni infosüsteemi arendus – ja tugiteenuse osutamine, maksumus: 625 580 EEK Kokku: 2 460 654 EEK

Asjaolu 3: Domeeni senine omakulu oli 45 krooni aastas

Seni .ee domeene hallanud ja kõik seotud kulud kandnud EENet on oma veebilehel (Allikas: eenet.ee) teatanud, et domeeni registreerimise omakulu on 45 krooni aastas pluss käibemaks. EENeti direktor Mihkel Kraav on väitnud sama intervjuus Õhtulehele (Allikas: ohtuleht.ee). Pole mingit põhjust arvata, et pika kogemusega EENet selles arvamuses eksiks kuuekordselt, kuigi EIS juhtkond on seda väitnud. Veelgi enam, EENet on pakkunud EIS-le kommertsalustel sama teenust raha eest (http://no.spam.ee/~tonu/EENet-EIS.pdf ) ning EIS maksis selle alusel EENetile sama teenuse eest 250,000 krooni kuus pluss käibemaks. See teeb aasta kuluks 3 miljonit krooni pluss 600 tuhat käibemaks. Pole põhjust arvata, et EENet reaalselt kulutas rohkem kui EIS maksis.

Asjaolu 4: EIS planeeritud tulud 12,825,000-14,250,000 aastas.

“Arvestuslikult on praegu registreeritud ca 79 300 .ee lõpuga domeeni, kuid pärast reformi registreeritakse Kautsi hinnangul ümber vaid 45-50 000.”

(Allikas: ekspress.ee / ohtuleht.ee / eenet.ee)

Korrutades saadud arvud 285 krooniga, tuleb ülal toodud vahemik 12,825,000-14,250,000 aastas.

Asjaolu 5: EIS valetab

EISi väide: “Tagatipuks on Kautsi sõnul EISi kulud võrreldes teiste ELi riikide samalaadsete organisatsioonidega väiksemad, kui mitte kõige väiksemad.” (Allikas: ekspress.ee)

Oleme teinud tabeli, kuhu oleme koondanud kõigi Euroopa domeenide hinnad koos viitega lehele, kust see hind pärineb. Tabeliga saab tutuvuda siit. Siit nähtub, et Eesti Interneti pakutav hind on kõrgeim Euroopas. Tabelis on mitmed toodud hinnad antud sellised, mida pakuvad vahendajad. Seega on EISi hindadega võrdluses vahe reaalselt veelgi suurem. Meie naabrite hinnad on Läti €10,5, Leedu €14.90, Soome €13. Isegi väga kalli elutasemega riikides nagu Taani on domeeni hind alla 100 Eesti krooni ja Norras €14.95. Siia kõrvale Eestis pakutav hinnavahemik 369EEK/€23,58 (Zone.ee) kuni 1200 krooni aasta (Cemty.ee).

Asjaolu 6: Isiklik ja erakondlik eelistamine, mitte professionaalne.

Endise Res Publica ja nüüd IRLi liige Marek-Andres Kauts (Profiil: irl.ee) on seni olnud minister Juhan Partsi (Res Publica asutajaliige ja peaministri kandidaat) abi

(Allikas: archive.org). Samuti on ta Nõmme Linnaosa Halduskogu liige, Nõmme Linnaosa Halduskogu – Arengu-, planeerimis- ja keskkonnakomisjon komisjoni aseesimees, Nõmme Linnaosa Halduskogu – Elamumajanduskomisjon komisjoni liige ning Nõmme Linnaosa Halduskogu – Arengu-, planeerimis- ja keskkonnakomisjon komisjoni liige (Allikas).

Marek-Andres Kauts kuulub Minu Eesti nõukotta (Allikas).

Tema CV ei näita mingit IT erialast kogemust. Ta on alles aastal 2010 saanud kõrghariduse ning töised kogemused piirduvad parteiliste ülesannetega (Allikas: linkedin.com). Ka tema Facebooki tutvusringkond näitab kuulumist poliitikute sekka. IT inimesi sealt ei leidnud. Marek-Andres Kautsi mobiiltelefon figureerib InnoInvestor OÜ kontaktina (Allikas: infoatlas.ee), kus juhatuses on hoopis Mari-Liis Kauts.

EISi veebilehel oleva ainukese töötaja (peale juhatuse ja nõukogu, http://eestiinternet.ee/kontaktid/registripidajate-koordinaator) Kristo Kraanati nime on seni IT ringkondades tundmatu. Küll aga on ta olnud erakonna Res Publica (IRL eelkäija) liige.

Huvitav on ka asjaolu, et pea ühevanused Kauts ja Kraanat elavad Jaak Lippmaa vahetus läheduses Nõmme kõrvaltänavates (vastavalt Metsa, Põllu ja Tähe tänavad Nõmmel).

(Google Maps)

Siit saab järeldada, et Eesti Interneti SA-sse tööle saamise reeglid pole kuidagi seotud professionaalsete põhjendustega vaid õigel ajal kuulumisega Res Publica ridadesse ning sealt omakorda saavad valitud need, kes elavad Jaak Lippmaa kodule lähemal.

Lisame veel kõige lõppu EISi poolt tehtud avalduse, et esimese eraisiku domeeni registreerimistaotluse esitas Juhan Parts ning imekombel registreeriti see domeen ainukesena viiendal juulil (Allikas: eestiinternet.ee). Teised avaldused pidid ootama, kuna kõikide avalduste menetlemine peatati järgmise päevani.

Vastavalt Korruptsioonivastase Seaduse § 4 lg 2 p 24 (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810694) peaks EIS nõukogu ja juhtkond ning samuti Valitususe liige Juhan Parts sama seaduse sätteid täitma. Sama seaduse paragrahv 5 alusel ei tohi ametiisik teha soodustusi, vastuteeneid ega muud korruptiivset tegu.

Asjaolu 7: Senise kogemuse eiramine, uue meeskonna läbikukkumine

Õiguskantsleri pöördumisega minister Juhan Partsile 2007 aastal sai see projekt alguse. Alustuseks tehti avalike teabe päringud mitmetele .ee domeeniga seonduvatele asutustele k.a. EENet. EENet on pikemat aega olnud seisukohal, et praeguseks endine domeenikord ja reeglistik on aegunud ja vajaks uuendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loodud töögrupp lõpetas oma töö 2008. aasta lõpus, mille tulemusena valminud raport esitati valitsusele. Antud töögrupp järeldas, et ainus pädev asutus .ee domeeni haldamise teemal on EENet, kes tegi ka omapoolsed soovitused uue reeglistiku loomisel, mida ei peetud aga vajalikuks dokumendi lõppversioonis arvestada.

2009. aasta alguses asutati Eesti Interneti Sihtasutus ja sama aasta lõpus toimunud konverentsil mainiti ka esimeseks tähtajaks 1.veebruar 2010. Jaanuaris 2010 lükati antud tähtaeg edasi 1. maile ning EIS tegeles veel aktiivselt uue reeglistiku loomisega. Aprillis toimus taaskord tähtaegade edasilükkamine, seekord kuupäevaliselt seda kindlaks ei määratud. Juuni alguses teatati 30 päeva ette uuele korrale üleminekust. 5. juulil kukkus projekt taaskord läbi seoses väidetava apsakaga. Registreerimine taaskäivitati päev hiljem.

Projekti ebakompetentset juhtimist näitab eelkõige rohkem kui pool aastat kestnud viivitused ja augud kommunikatsioonis. Teise külje alt vaadatuna on kogu tegevus viidud kinniste uste taha ja avalikkusel pole mingit ülevaadet toimuvast. Tekkinud on mitmeid küsimusi projektiga tegelevate inimeste kompetentsuse kohta antud erialal ja teemadel, samuti miks pole kaasatud EENet-i juba kogemustega töölisi antud projekti tarbeks.

Seda pöördumist võib oma blogides taasesitada kui seisukohaga nõustumise märki. Kõik kommentaarid ja lingid palun suunata http://domeenireform.wordpress.com/2010/07/12/avalik-kiri-eesti-vabariigi-valitsusele/ lehele.

Parkimisest Kalamajas, linnavõimust, TallinnaTVst jms

d72 June 9th, 2010

Iga kord, kui näen järjekordset Tallinna katset hankida mingi K-tulu, tuleb mulle meelde see, et Savisaare persoonisaade TallinnaTV pidavat maksma 45′000krooni/tk. Kerge arvutus näitab, et ühe
saate jaoks on vaja kehtestada Kalamajas parkimistasu vähemalt 75auto jaoks aastas (75×600). Et vähemalt üks kord nädalas oleksid Suure Venna sugestiivsed silmad kõigi Lasnamäe kodude sinises ekraanikumas, on vaja vähemlt 2.34milj kr linnatulu selle k-väljamineku finantseerimiseks.

Eelnevast võib (meelevaldselt) järeldada, et 3900(!) Kalamaja autoomanikku peavad oma auto maja ees pidamise eest hakkama maksma 600kr aastas ja see kulutatakse selleks, et ~100′000 lasnamäelast saaks iganädalaselt Edgari persoonibrändi ülistamist, kinnistamist ja avalikku valitsuse õõnestamist suu ammuli kaasa noogutades jälgida. Tasulise parkimise alas tasuliselt parkivatest sõidukitest ja trahvidest saadav lisatulu oleks ainult boonuseks, sellest saaks talvel memmedele küttepuid ja talvekardulast jagada.

Vägisi tulid meelde “Totu päikeselinnas” ja “Totu kuul”, millest Holger Kains KesKus-i mai numbris kirjutas. Juttu oli seltsimees Nossovi vürtsikast poliitökonoomia kursustest nõukogude noorsoole. Kapitalismi kriitika absurdsuse naeruvääristamiseks N-liidus oli Nossov oma lugudes selle räigelt üle võlli keeranud. Tallinna TV-ga on lood samamoodi, pakutakse sedasama kapitalismivastast propat ja just samas “Totu kuul” laadses võtmes, ning samuti mõtleva inimese jaoks kõvasti üle võlli keeratuna. Eesmärgid on erinevad, vahedid samad: lihtsustada ja üldistada kuniks iga loll aru saab! Kehv lugu on aga selles, et nii N-liidus kui ka tänasel Lasnamäel on see “võll” nii kuradi kõrgel, et “Linnapeatunni” vaataja võibki jääda uskuma, et Kuu sees on teine maailm, mis on suurem kui Kuu ise (ja peale seda, kui Asnip koju jõudes oma kingad rulluiskude kõrvale kappi paneb, sirutab mugavas tugitoolis lamades välja oma karvased kabjad ning toetab need rahapajale, millel kiri “RahvaRaha”. Kui ta oma paruka peast võtab ja riigi rahakoti kõrvale kappi paneb, siis paistavad saatanasarved tema pealaest. Miks muidu ta koda alati kardinatest varjatud ja turvameestest kaitstud. Peale seda, kui ta end mugavalt sisse seadnud, kannab naine talle ette priske viilu värskeltvarastatud riigipirukat).
ok, novellusin korraks teemast kõrvale..

Ei saanud tolle aja topelttripeltmängust aru tsensuuribürood, ei saa aru otsesest lollitamisest ka Lasnamäe. Paneksingi sellele saatele sellise vihjega pealkirja “Lollide Päevaleht” viitab just saate sihtgrupile, selle grupi manipuleeritavusele ja uudiste meelevaldse aga demagoogiliselt sobilikule lihtsustatusele ning selle mõistmiseks vajalikule intellektuaalsele tasemele.

Ma vaatan ka, kõik ju tahavad teada, mida lollidele kirjutatakse

Kogu jutu point on tegelikult ühes pisikeses poliitilises arvutuses. Kui sa tahad osta/garanteerida omale suurusjärgu ~100′000 häält Lasnamäelt ja selle käigus tuleb välja vihastada suurusjärgus mõned tuhanded Kalamaja elanikud (kuni 10, ütleb K-reklaam;) ) – siis on see väga hea diil, mille iga ratsionaalne poliitiks teeks. Kui teha rahvaküsitlus, kus küsitakse 30tuhandelt Pae või Punase tänava elanikult, et kas nad on Kalamaja tasulise parkimise poolt või vastu, siis on ju vastus ilmne (Krdi pursuid sellised, omavad autot ja elavad alla 4korruselises majas!!!) ja vastavalt linnavalitususe kirjutamata seadeusel ka siduv. See kirjutamata seadus näeb ette, et k-sobilike tulemustega rahvaküsitlused on linnavalitsusele siduvad kohustused ja nendest kõrvale hiilida ei tohi. Kui ka terve Kalamaja oleks olnud K-toetaja, ei oleks nende häälte kaotus mingi asi võrreldes selle hulga lasnamäelaste hääle võitmise/taas-saamisega..

Loodan, et kui Keskmised lasnamäelased järgmine kord vanalinna tulevad (tavaliselt käivad nad aastavahetusel), siis on K-orstnapühkija erinevalt sõiduteedest ikka lumest välja kaevatud ja rahvas saab ka suure kunsti linnapilti toomisele oma lumiseid ja šampanjast immutet labakuid plaksutada.

See on ainuke erakond, kes on aru saanud, et kehtiva valmissüsteemi juures
EI OLE OLULINE HÄLTE KVALITEET, OLULINE ON VAID KVANTITEET.
Mis mõttes eetikavaba?
Mis mõttes demagoogia?
Mis mõttes massidega manipuleerimine?
Mis mõttes populism?

Ühtegi neist (või nende puudumist) ei ole seatud valmiste võitmise kriteeriumiks, loeb number ja see on ka ainuke mõõdetav kriteerium. Kui tehakse turuuuring, et võrrelda valijate haridustasemeid poliitiliste eelistustega, siis avalduvad, nagu tavaliselt, selged ja kergestimärgatavad korrelatsioonid.

See oleks sama hea, kui Michael Schumacher ütleks peale teiseks jäämist, et mis siis, ma sõitsin ikka ilusamalt ja võtsin kõik kurvid puhtamalt ja üldse, ma olen teistest sõitjatest tegelikult stiilsem ja sisimas ka ausam.. Kas ta saaks siis võitjakarika? Vaevalt küll.

“Ütlete, et mina sain võimule lollide ‘Lollide Päevalehe’ lugejate häältega?
Nalja teete või?
‘Lollide päevalehe’ lugejad on kõige targemad lugejad üldse!”

..ee? Kas see on asi, millele mõtleb mees, kes istub järgmised 4 aastat kabinetis ja linna ning selle vara “valitseb”? Kas kakukamerast on näha, kuidas ta nutab oma kabinetivaikuses piinlikusest, et sai võimule vaid lollide häältega? – pthh.. vaevalt küll. Parimal juhul mõtleb valitu nende häälte kvaliteedile just selle nurga alt, kuidas samale sihgrupile järgmist ja/või jooksvat kampaaniat teha, korjamaks kokku sama hulga valijate toetust, et garanteerida omale järgnev periood linna ja selle vara valitsemist. Muidu ei saa ju pikaajalisi plaane teha, duh! kes siis nii linna valitseb, et vaid 4aastat ette mõtleb, investeeringud jms asjad tehakse ikka pikaks ajaks?!
Pealegi, lapsed ja õepojad selleks ajaks juba tööealised, mõned kauged sugulased ja siis selle mistandoliginaftafirma mehe tütar ootavad võimalust, et siia läände kolida – ei saa ju inimestele pettumust valmistada.

Ei saba ega sarvi!

***
Sõnaseletusi:
Lasnamäel elasmisel pole tegelikult viga midagi, maitse asi, siin tekstis on see koondnimetajaks “see-kelle-nime-ei-öelda” valijaskonnale.
***

Hea, et ma ajakirjanik pole, muidu peaks veel fakte kontrollima, erapooletu ja tasakaalustatud olema.. jms jama

Kui nüüd aus olla, siis oli end raske sundida mitte minema demagoogia libedale teele, aga teksti subjekti arvestades sobib see mu meelest nagu rusikas silmaauku.

Sain natuke emotsionaalne, aga sai kergem.
Aitäh, blogi, et oled kui trükimust, kannatad kõike!
Vige võib parandada, kome võib panna, kommentaare-arvamusi-vastuväiteid ka.

Filmid, mida võiks olla näinud (all-time-must-see-movies)

d72 February 13th, 2010

Paari aasta eest sai kambakesti kirja pandud mingi hulk filme, mille kohta võiks isiklikku arvamust omada. Need ei pruugi olla head ega halvad, aga nende kohta võiks mingi isiklik, mitte vahendatud arvamus olla, et võiks end sel alal harituks pidada ;)

Kommentaarid on avatud ettepanekuteks.

Aasta Pealkiri Rež Kommentaarid  
(1968) Rosemary’s Baby Roman Polanski    
(2004) Eternal Sunshine of the Spotless Mind Michel Gondry    
(1987) Fatal Attraction Adrian Lyne    
(1989) Sea of Love Harold Becker    
(1952) Ikiru Akira Kurosawa    
(1946) It’s a Wonderful Life Frank Capra    
(1963) From Russia with Love Terence Young    
(1986) Dokument Fanny och Alexander Ingmar Bergman    
(1966) Persona Ingmar Bergman    
(1998) Crna macka, beli macor Emir Kusturica Must kass, valge kass  
(1999) Todo sobre mi madre Pedro Almodóvar    
(1983) Entre tinieblas Pedro Almodóvar Dark habits  
(2006) Volver Pedro Almodóvar    
(2004) La mala educación Pedro Almodóvar   [X]
(1953) Tôkyô monogatari Yasujiro Ozu Tokyo story  
(1995) Kôkaku kidôtai Mamoru Oshii Ghost in the shell  
(1935) Triumph des Willens Leni Riefenstahl ?  
(1933) Der Sieg des Glaubens
(1979) Stalker Andrei Tarkovsky    
(1929) Chelovek s kino-apparatom Dziga Vertov    
(1966) Blowup Michelangelo Antonioni    
(1950) Sunset Blvd. Billy Wilder    
(1976) Carrie Brian De Palma    
(1973) The Exorcist William Friedkin    
(1954) Shichinin no samurai Akira Kurosawa    
(1993) Schindler’s List Steven Spielberg    
(2002) The Hours Stephen Daldry    
(1995) The Usual Suspects Bryan Singer   [X]
(1979) Apocalypse Now Francis Ford Coppola    
(1969) They Shoot Horses, Don’t They? Sydney Pollack Äraaetud hobused lastakse ju maha  
(1942) Casablanca Michael Curtiz    
(1941) Citizen Kane Orson Welles    
(1963) The Birds Alfred Hitchcock    
(1960) Psycho
(1958) Vertigo
(1941) The Maltese Falcon John Huston    
(1971) The French Connection William Friedkin    
(1976) Taxi Driver Martin Scorsese    
(2006) The Departed    
(1980) Goodfellas (1990)
Casino (1995)
gangsta..  
(1994) Raging Bull Robert De Niro  
(1978) The Shawshank Redemption Frank Darabont    
(1980) The Deer Hunter Michael Cimino    
(1955) The Shining Stanley Kubrick    
(1969) Rebel Without a Cause Nicholas Ray James Dean  
(1962) Easy Rider Dennis Hopper Peter Fonda  
(1998) To Kill a Mockingbird Robert Mulligan Gregory Peck  
(1996) Festen ?    
(1998) Breaking the Waves Lars von Trier    
(2000) Happiness Todd Solondz    
(1961) Shaft John Singleton ".. My name is Peoples. You know why they call me that? .." [X]
(1982) Breakfast at Tiffany’s Blake Edwards Audrey Hepburn  
(1953) Blade Runner Ridley Scott    
(1995) Roman Holiday William Wyler Gregory Peck, Audrey Hepburn  
(1974) Kids Larry Clark "I’m Casper, the friendly ghost / The DOPEST ghost in town / All the bitches love me ’cause I’m fuckin’ CASPER / The DOPEST ghost around. "  
(2002) Chinatown Roman Polanski    
(1989) The Pianist    
(1993) Dekalog Krzysztof Kieslowski 10 osaline seriaal  
(1994) Trois couleurs: Bleu Kolm värvi: sinine  
(1994) Trzy kolory: Bialy Kolm värvi: valge  
(1972) Trois couleurs: Rouge Kolm värvi: punane  
(1951) Le charme discret de la bourgeoisie Luis Buñuel Kodanluse diskreetne võlu  
(1964) A Streetcar Named Desire Elia Kazan Tramm nimega iha. (Marlon Brando)  
(1963) Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb Stanley Kubrick    
(1963) Federico Fellini    
(1994) Pulp Fiction Quentin Tarantino   [X]
(1998) Fear and Loathing in Las Vegas Terry Gilliam    
(1996) Trainspotting Danny Boyle    
(2001) Avalon Mamoru Oshii a.k.a. “Gate to Avalon” VägaVeiderVisuaal&Värvid! [X]

Täpe ja pupu on homseks möödas (IT-uudised)

d72 September 25th, 2009

Värskelt on ilmunud “The Economisti IT industry competitivness report 2009″ näitab Eesti tõusu ühe koha võrra edetabelis (nüüd 23.).
Võrdluseks on meile baltiliimiga külge kleebitud naabrite kohad 33. (Läti) ja 31. (Leedu). Leedu tõusis eelmisel aastal 4 koha võrra.

The economist intelligence unit on teinud ka graafiku, mis näitab kulutusi IT-le aastatel 2007-2011. Selle graafiku alumine tipp langeb just 2009 peale ja edasi peaks sektorisse paigutatav raha jälle suurenema hakkama, mis tähendab jällegi sektorile rohkem tööd, vähem koondamisi etc..

no iseenesest pole see vast enam mingi uudis, et majandust ja raha liikumist “ampsavad” inimesed juba viimase kvartali vältel on “põhja” defineerinud ja tõusu kuulutama hakanud. Aga ikkagi, lust ju vaadata seda kõike visuaalselt.

spending on IT  2007-2011

Worldwide spending on IT (2007-2011)

tahaks ka selle blog.tr.ee asja peaks jälle tööle saada: CRPOAACX

Kuidas saakski täpsemalt (vana asi juba)

d72 August 13th, 2009

…michael jackson on surnud
on pannud lautsile pea
michael jackson on surnud
on jätnud maha kõik hea
michael jackson on surnud
haud ehitud lilledest
michael jackson on surnud
ja kui ta ka elaks
mis sest…

Veiko Märka
igihaljas
surnuriim

Ruitlase blogist

Isegi Alaskas on parem!

d72 July 6th, 2009

Kas ei tundu nii, et vanasti olid talved lumisemad ja suved soojemad? Päike kollasem ja muru rohelisem?

Siin on koht, kus ilm on täpselt nagu lapsepõlves: ALASKA, fck-yeah!

Kuna üks kursõde plaanib sinna minna kelgukoertega mängima ja vaikust kuulama, siis vaatasin, mis koht see ka on. väike võrdlus illustreerib seda, mis eriti viimastel aastatel Eesti ilma puhul virisemist tekitab:

Suved on soojemad (ent mitte liiast) ja talved külmemad (lumi jms mõnud) – koli või Alaskasse, for real!!! ja vaated.. see pole sul mingi kuppelmaastik

huvitav, kas alaska english on äratuntava aktsendiga?

***
vajalik kood jällegi: CRPOAACX

Guy Sherlock ja Ritchie Holmes

d72 May 29th, 2009

Siuke paar siis kokku pandud:
Robert Downey Jr. – Sherlock Holmes
Jude Law – Dr. John Watson

Reklaamkokkuvõtte alusel tundub naljakas ja tempokas. Stiililiselt assotseerus millegipärast selle Will Smithi veidra komöödia Wild Wild Westiga.. uue aja kinematograafilise stiili, tehnika ja efektidega tehtud vana (vanemat) aega kujutav linateos.. Sõrmeotsaga sekke ka jack the ripperit

Ehk sobib varateismelistele ja rasketeks pühapäevahommikuteks.

Töölaud on täielik peldik!!!

d72 May 20th, 2009

Kunagi oli mingi blogikampaania, et pildista oma töölauda vms

Peaks nüüd tegema samalaadse asja desktopide kohta: Tee oma desktopist screenshot ja  riputa üles ja lingi siia!

Minu töödesktop on muidugi täielik peldik

Täielik peldik

Talgud, Eestima minevik, olevik ja tulevik

d72 May 8th, 2009

Palju õnne inimesed!
Me saime tagasi oma iseseisvuse suurte öölaulu talgutega, tegime koos teiste baltlastega käest kinni hoidmise talgud. Siis tulid erastamise ja ärastamise talgud.  Umbes samal ajal hakkasid agaramad tegama kommertspoe pidamise “talge”. Siis kulges kõik vahepeal suht talgutult :0  ei meenu vähemalt midagi. Siis mingil ajal tekkis koos poodlemise talgud(roosad, kollased jne). Nüüd siis hakati Eestimaa koristamise talge pidama, tehti uued öölaulu talgud, tahetakse jälle uut kätest hoidmise talgu pidama hakata. Tulevad ka MUINSUSKAITSETALGUD, kus suvalised inimesed peaks hakkama eraomandis mõisahooneid-parke koristama ja korrastama – wtf?!?! Nägin etv-st, kuidas soomlasest mõisaomanik end peaaegu et estofiiliks nimetas ja rõõmsalt inimesi appi kutsus, et need ta kinnisvarainvesteeringut puhtaks tuleks küürima? Üks hetk on kõik puhas ja korras, siis teeb sinna restorani ja paljude tärnidega hotelli, ning talguline ei saa siis tänuks tassi kohvigi.. Kas saab ta siis enam sinna meie ajaloo pärandit kaema? ilma, et turvamehe kahtlustav silm teda ebamugavalt selle käigus saadaks.. või pannakse värav hoopis kinni? Järgmiseks teeks korteriremondi talgud, olge head, tulge minu poole, pintslid-rullid kaasa, uusmõisnik ma küll pole, aga pakun kõigile tasuta töökindaid ja suppi. Tahan, et see remont oleks päevaga tehtud, arusaadav? Eestima nimel! thh.. talguline.. (maalrid võtavad ju 100kr/rm – miks ma peaks maksma, teen parem talgud).  Siis tulevad veel puiskarjamaa puhastamise talgud ja Alam-Pedjal algavad Inglise-Eesti talgud, siis veel Elva Puukujude talgud 2008

Mis siis järgmiseks?

teeme siis koos sittumise talgud äkki? või hakkame äkki kogu rahvaga risti üle vabariigi laevatatavat jõge kaevama, et tartlased saaks ka laevu ehitada ja Paldiski sadama kaudu väliskaubanduses osaleda? Teeks ka Pärnu rannaliiva sõelumise talgud, äkki saaksime omale põhjamaise Miami? Või teeme iibetõstmise talgud ja vaatame, kui palju kiimas nugiseid kokku tuleb.. vähemalt eesmärk selge, arusaadav ja 9kuu pärast kontrollitav.

Eestlane on ju nii enesekindlusetu aga vastupidiselt üldlevinud arvamusele nii kollektiivne loomake, et ei saa üksi millegagi hakkama, alati peab juhtoinas olema ja sellel oma juht etc.  Alati on hea, kui saab alluda, keegi ütleb, mis tegema peaks, näitaks suuna kätte – no tõeline innovatsiooniaasta ja innovatsioonirahvas. Selle lambakarja hea tahe aidata väljendub vaid oma füüsilise keha/aju kohele vedamises ja nullhinnaga korraldajale välja rentimises.. korraldajad aga tõelised MASUaegsed innovaatorid, kasutavad tasuta masse “õigetel üllastel eesmärkidel”.

Palju õnne, eestlased!

… plaanib osaleda üritusel Madonna – 2009 Sticky & Sweet (ESTONIA)

d72 February 9th, 2009

et saaks 900krooni eest värskes õhkus telekat vaadata, kiljudes ja kirudes, et uue plaadi lood on täitsa so-so, vahepeal oli 10aastat päris p4sk.. aga need 80ndad, õujee.. ja siis teeme kõik koos “võistlust”, kes teab rohkem Madonna 80ndate lugusid, 1lugu=1punkt, koos riliisi-aastaga annab kaks punkti, koos albumiga nimega kolm.. võitja saab “all-the-glory” ja võib edaspidi kõvasti ja valesti madonna laule üürata.

Kodupoole trügides vennastume (igast) kodust 15minuti kaugusel asuva today-just-must-visit-kurmeeresto Statoili järjekorras rootsikeelt rääkivate, rootsis elanud ja kasvanud “briti poissmeestega”, kirume koos lätlasi, lasnamäed, kontserdi saundi, vihma, kallist õlle hinda platsil, otsa saanud kabanosse ning statoili eriti küündimatut müügijuhti, kes ei toonud igasse bensukasse 10korda rohkem vorsti ja torusaiasid – oleks ju lausa rikkaks saanud. Asume asjalikku nägu tehes ka sisuliselt tuuri kallale, räägime, kuidas viimase loo ajal nutsime ja kurdame, et miks ikka “Like a Prayer” ei tulnud (vms kuum singel kuulaja sünniaasta ja ainuüksi artisti nimest õnnistet Maarjamaa taasiseseisvumise aasta vahel), nii oleks tahtnud. Eksole ju? On ikka mõrd, meie kõigi lapsepõlve nimel oleks võinud ju..
Kolme päeva pärast, peale “tohutut kultuuripohmelli” hakkame kõikjal ära märkima, et sai ikka elus korra ära käidud ja kui lahe see šõu ikka oli, kuigi muusika polnud enam päris see, mis sama artistinimega, elu enda soundtrackina meie mustvalele lapsepõlvelest värvifilmi tegi, meile meie seksuaalsuse andis ja meid selle kõigega koos täisväärtuslikeks maailmakodanikeks kasvatas.

Vanaks oleme jäänud, eksole, nendime neile, kes “ei saanud kahjuks aega” või olid surutisest surutult kurvalt kodus. Sama kontserdi võtame kergendunult jutuks järgmise kolme kuu jooksul iga uue vestluse kolmandamal vestlusminutil, kui rohkem või vähem kohustuslikud-pealiskaudsed huvitumised vestluspartneri pere, tervise, töökoha teemal end ammendavad.

Ja siis hakkame omaette mõtlema, kas võiks olla veel suuremat staari, keda tahaks vaatama minna, või ei olegi enam kedagi järgi, päriselt ka.. aga kui maksaks 9000? siis vist ikka saaks suurema staarigi, mis siis, et nime ei ole enne kuulnud.

Next »